Piisavalt hea ei ole piisavalt hea

Tänane blogipostitus on veidi erinev sellest, mida olen varem teinud. Harva, kui kirjutan, siis räägin ideedest, tõdedest ja kogemustest. Täna proovin midagi uut. Proovin teile kirjeldada inimest. Kedagi, kes on mulle viimase paari aasta jooksul olnud inpiratsiooniks ja eeskujuks oma teenimise, juhtimise, hoolimise ja südamlikkusega. Kedagi, kes on aastaid oma südant, aega ja energiat valanud ümbritsevatesse inimestesse ja kogukonda. Anneliis Kõiv aka Liis.

Tema katalüseeriva tegevuse tulemusena olen näinud kuidas lapsed, noored ja täiskasvanud mängivad kogukonnana koos. Kuidas nii noored talendid, kui ka ennast tõestanud andekad kogukonna liikmed kulutavad päevi oma väärtuslikku aega harjutades kontsertideks ja näidenditeks, et seda kõike ilma tasu saamata jagada oma naabritele ja kogukonna liikmetele. Kuidas sajad inimesed tulevad koos aega veetma üksteiselt vanu vidinaid ostes ja neid müües. Vanavanemad tantsivad oma laste kõrval tantsupõrandal. Inimesed ei ole enam rahul sellega, et kodu on kindlus vaid on valmis avama oma aiad kohvikuteks.

Oma avaliku tunnustuse võlgnen ma Liis'i otsusele minna meid esindama riigikokku. Tagasihoidliku eestlasena olen väga kitsi oma privaatsete kiidusõnadega ja veel kitsim avalikega. Samas usun, et avalik tunnustus on midagi, mida peaksime kõik õppima, et jagaksime teistele mida näeme inimestes meie ümber. Mõistan, et kui me oma kombe kohaselt vaikime, siis on Liis'i tee kordades keerulisem ja see, mida ta on meie jaoks teinud innustades meid panustama kogukonda ja julgustades meid arendama oma andeid jääb meie poolt isekalt tagastamata. Usun, et praegu on aeg, kus peaksime Liis'i julgustama ja innustama selle keerulise tee peal, mis tal ees on. Tooma esile tema potensiaali, nagu tema on seda meiega teinud läbi aastate.

Soovin tähelepanu juhtida mõnedele omadustele, mis sarnaselt artisti heale häälele, huvitavale tämbrile ja esinemisoskusele on olulised inimesel, kes mind esindab kogukonna laiemal tasandil.

Madal lävepakk. Olen kohtunud inimestega nii poliitikas, kui ka äris, kelle juurde minnes sa pead panema ülikonna selga ja lipsu ette. Inimesed, kellega suhtlemisel pead täitma formaalsusi, kes panevad sind tudma nagu nemad on kõrgemast klassist. Ma ei sooviks saata ennast esindama seesugust inimest, kuna mul ei ole võimalik talle läheneda oma murede, ideede ja vajadustega.

Olen näinud, kuidas Liis viib läbi lastelaagri etendust, kus on umbes 150 last, 70 vabatahtlikku ja 500 pealtvaatajat. On imetlusväärne, kuidas lapsed, vabatahtlikud ja pealtvaatajad julgevad oma murede, ideede ja kommentaaridega Liis'i poolde pöörduda. Laps, kes on kaotanud oma mängumõõga saab vastuse samamoodi nagu vabatahtlik, kes ei mäleta oma ülesandeid või pealtvaataja, kes küsib kus tualett asub. See näitab lisaks inimeste väärtustamisele ka hämmastavat võimekust informatsiooni hallata.

Tegude inimene. Meil kõigil on häid ideesid - nii mõnigi meist tunneb, et kui olukord oleks teistsugune ja kui antaks teostusvõimalus, siis võiksime olla edukad, kuulsad või rikkad. Samamoodi on juhtidega. Paljudel juhtidel on väga head ideed ja kavatsused, kuid paljudel on probleem teostusvõimalustes. Valimistel käiakse välja ilusad mõtted, kuid hiljem jäävad need ikka mõteteks, kuna olukorrad ei lubanud neid teostada.

Ma usun, et siinkohal ei ole mul vaja väga palju rääkida, kuna kõik, kes Liis'i teavad, võivad näha, et ta ei ole inimene, kes otsib vabandusi lahenduste asemel või kes peidab ennast võimaluste puudumise taha. Kui võimalused muutuvad, siis vajalikud asjad saavad tehtud teisiti ja ideed leiavad uue kuue.

Piisavalt hea ei ole piisav. Kunagi kuulsin sellist mõtet, et "väga hea" suurim vaenlane on "piisavalt hea". Me oleme harjunud asjadega, mis on piisavalt head. Meil on kodudes piisavalt hea suhe oma peredega. Meil on piisavalt hea haridussüsteem, piisavalt hea kogukond ja piisavalt hea toit. See tähendab, et me ei näe enam vaeva selleks, et olukord muutuks väga heaks. Võibolla ei peagi palju selleks tegema, kuid me oleme lõpetanud edasimineku, kuna kõik on ju piisavalt hea.

Meenub, kui aitasin Liis'i vabatahtlikuna lastelaagris. Olime paigaldamas tellingutest lossi, kui peale mitut tundi ehitamist, küsisime Liis'ilt, kas nii sobib? Ei sobinud, oli vaja paar meetrit teise kohta paigutada. Võtsime maha ja paigutasime ümber. Tuli väga hea! Sama käitumist olen näinud veel palju kordi - näiteks kontserdiks spordisaali lae paigaldamisel ja seinakaunistuste panekul - tehti ümber kuni oli väga hea. See annab mulle julguse usaldada, et mind esindades jätkab Liis rahuldumata piisavalt heade lahendustega et saaksime väga head.

Annan julgelt talle oma toetuse ja usaldan teda mind esindama. Kutsun ka sind üles sama tegema. Hetkel veel oma häält anda ei saa, kuid lihtne viis julgustamiseks on "Like'ida" tema FaceBook lehte või öelda talle ise midagi julgustavat.