pühapäev, 17. jaanuar 2010

Toitumisest


Iga päev ma söön midagi. Tavaliselt ma ei mõtle palju, mida see toit mulle teeb. Mõtlen ainult niipalju, et kui mul on kõht tühi, siis peaks midagi sööma. Soovin, et toit oleks hea maitsega, ning lahendaks tühja kõhu probleemi.

Viimased 142 päeva olen vaadanud toitumisele veidi teise pilguga, kui seda varem tegin. Tänaseni soovin, et toit maitseks hea, kuid olen õppinud andma oma ihule vastava koostisega toitu, ning mõõdetud koguses et vabaneda ebavajalikust lisakaalust, mida ma eelnevalt pidin kogu aeg kaasas kandma. Näen enda peal, et tegelikult oleneb väga suur osa minu välimusest minu enda otsustest.

Kuidas ma toitun, kuidas ma treenin. Kui palju magan ja liigun. Need on mõned asjad, mis vormivad minu välimust. Need on asjad, mis sõltuvad minu valikutest. Mul on vabadus enda keha vormida. Kas ma kasutan seda vabadust, või lasen teistel seda teha minu eest? Kas minu toitumise otsustavad reklaamid või sõltuvused? Kas ma lasen endale koguneda nii palju kohustusi, et mul pole enam aega sprodi ja une jaoks?


Valisin vabaduse. Valisin, et otsustan ise mida söön. 142 päevaga olen kaotanud üle 15 kilo oma kehakaalust. Valetaksin, kui ütleks, et see on kerge olnud. Olles harjunud sööma seda, mida parasjagu näen või soovin, oli alguses väga raske öleda ei, kui olin sünnipäeval või käisin poes endale toitu ostmas. Kuid mõne ajaga harjusin sellega. Praeguseks olen harjunud sööma väiksemas koguses, ning loobuma osadest toitudest. Vaatamata sellele, et harjumused on muutunud, on siiski aegajalt kiusatus pöörduda vanade harjumuste juurde tagasi.

Sarnaselt minu kehaga on ka minu iseloomuga. Paljud räägivad, et oleme oma saatuse orjad. Et kõik, mida teeme on tulem sellest, kuidas meid on kasvatatud, mis olukorrad meie eludes on olnud, millisest perekonnas oleme kasvanud, kus koolis käinud, jne. Usun et see ei ole tõde. Usun, et mul on vabadus vormida enda iseloomu nii nagu soovin. Ainus, mida pean õppima selleks, on õigesti toituma. Seda mitte sööki, vaid hingetoitu jälgides.


Mida ma loen, mida vaatan telekast, kust ammutan oma uudised. Kellega ma veedan oma vaba aja, kelle valin sõbraks, kellega suhtlen. Kui ma vaatan iga päev seebikaid, kus põhiteema on, kes kellega oma kaaslast petab, kus valetamine ja tagarääkimine on normaalne osa elust, siis see mõjutab, kuidas mina käitun oma kaaslaste ja sõpradega. Sama moodi, kui loen ainult uudiseid, kuusluste üleaisa löömistest, siis see vormib minu maailmpilti. See kujundab minu pilti sellest, mis on "normaalne", ning mis ei ole.

Usun, et toitumisel õigete otsuste tegemiseks vajame teadmisi. Vajame teadmisi sellest, kui palju meie keha vajab toitaineid, ning kui palju mingi toit meile neid annab. On palju erinevaid kohti, kust saame antud teadmisi ammutada. Samamoodi vajame teadmisi oma iseloomu vormimiseks. Mis on need iseloomujooned, mis on head, ning mis on need, mida me ei taha enda juures näha. Kas uhke olla on hea, või on hoopis alandlik hea olla? Kas on hea rääkida tõde või on hoopis valetamine kasulikum? Nendest teadmistest oleneb, kas peaksime õppima näiteks kuidas paremini ja veenvamalt valetada või kuidas ilma valetamiseta elus hakkama saada.

Kaalu vähendamiseks leidsin internetist raamatu "The Hacker's Diet". Sealt leidsin nii mõndagi, mida olen saanud kasutada ligi 5 kuu jooksul, et saavutada tulemust, milleni olen jõudnud. Sarnaselt olen leidnud raamatu, mis aitab mul iseloomu vormida. Selleks on Piibel. See on õpik, mille abil saan oma elu vormida nii, et valikud, mida teen, hoiavad mind vabana. Põhiline, mida mõlema raamatu juures pean jälgima on, et ainult raamatu lugemisest pole kasu. Alles tegutsedes hakkab mu elu muutuma :)

1 kommentaar: